Rebaste teine katsumus - Piusa koopad
Reedel 12. oktoobril kella poole seitsmeks kogunes kogu geograafia tudengite tuumik, millest suure osa moodustasime meie, Orava poole suunduvale rongile. Kohale jõudis ka Andreas, kes oli kogu eelneva öö ja päeava koos Korstna ja Kõriga joonud. See ei seganud teda kyll edasi jooma aga... hiljem. Rongisõit oli vahva. Hõivasime terve vaguni. Paar mammit, kes seal alguses olid, kolisid kiiresti minema. Kui piletimüüja Rein käis, siis oli a meie suhtes veel heasõbralik, erinevalt vedurijuhist, kes kais pealeüht järjrkordset vagunijooksu hädapidurit maha vätmas. Keegi arvas, et Villu oli maha jäänud, kuigi tegelikult ei olnud. Niisiis jäi Andreas magama ja varsti jõudsime Oravale. Andreas sellest ei oolinud ega kavatsenudki karke alla ajada.Natuke maad teda lohistati, siis kutsuti auto järele. Koos temaga said küüti ka mõned teda vedanud seltsimehed, kes selleks ajaks kui teised kohale jõudsid, olid ise enamvähem samasugused. Suurem osa rahvast läbis etapi rõõmsalt lauldes ja õlutit rüübates. Taavi Nuum tegi kuskil pogrammi ka aga mina näiteks jäin sellest ilma. Koobastes oli juba oma pogramm. Kõige parem neist oli nahkhiiremunade otsimine. Mina sain ka ühe või isegi kaks ja tarbisin kõik kohapeal. Sealt edasi võib antud kirjeldustes esineda ebatäpsusi või kogunisti puudujääke, mis on tingitud sellest, et geograafidel oli kaasas tavaline kogus alkot. Päris kindlasti toimus vist öösel (koobastes oli kogu aeg pime) jalgpallimäng rebaste ja vanemate geograafide vahel. tegemist oli suure müramisega. Mingil ajal läks keegi magama. Mõned ei läinudki magama. Mõned tahtsid magada aga ei saanud jne. Vahepeal toimus ka pogramm. Eriti popp oli vene viin hapukurgiga. Hommikul vajus rahvas kõik koobastest välja, ainult Jaan Pärn ja Kõri Prillid olid kadunud. Söödi mis saadi, koristati koobas era. Mõned meist asusud koduteele. Kindlasti oli nende kodutee seiklusterohke aga kahjuks puudub siinkõnelejal õigus ja ka oskus neist rääkida. Ülejäänud kogunesid Piusa poe ette ja sisse. Osteti süüa ja juua. Jaan Pärn oli ikka kadunud. Kõrgemalt poolt teatati (Nuum), et kohe tulev käruga villis meile järele ja läheme Misso. Kell oli ~10 voi 11. Ootasime siis pisut... ja veel pisut... ja laulsime ja ostsime õlut. jne. Tegelikult nagu igav ei olnudki. Siis mingi ~16.32 saabus villis, ilma käruta. Villis topiti rahvast täis ja mindi karjääri safarit tegema. sheff. Kuna kogu rahvas villise peale ei mahtunud, siis oli ka teine jeep tellitud. ootasime siis seda. Pimedaks läks, pood pandi kinni, Jaan Pärn tuli koopast välja. Just siis kui me Villuga olime lõkke põlema pannud saabus ka teine massin. Villise peale läks ~14 iminest. Teise masina (patrol - M tahab endale ka siukest) kõik seljakotid ja ~25 inimest. Villu istus patroli katusel näiteks. Poolel teel jäi meie teele, ei mitte jänes ega põder, vaid Piiri kõrts. Alguses oli see veel kinni, siis sai mingeid varemeid vaatamas käidud aga nigu kõrts lahti tehti, läks siukeseks mölluks, et oi-oi-oi. Kuskilt leiti mingi supermegamiks eesti lugusid ja jälle sai kaasa laulda, lisa´ks tantsugi vihtuda. Sai seal Stankevitsi piibuga kirsi tubakat tõmmatud. Mingil ajal astus üks kapp nurgast välja ja teatas, et temale see kanepi hais ei meeldi ja et kui me ... siis ta ...#¤&#¤%/. Njah siis sai Leeki edasi tõmmatud. Varsti kui Kulpa oli kogemata kõrtsi sildi seina pealt autosse viinud, otsustati kiiresti eemalduda. Operatiivselt liiguti masinatele ja sõit jätkus. Mõne aja pärast lisandus patrolile veel üks reisija, kes ennast salgavalt sõitis jeepi kängururaudade küljes kõlkudes. Seekord oli tõesti tegemist jänesega kes meie teele sattus. Ca 11 jõutsime sihtpunkti - Misso külasauna. Mina ja Villu läksime tõmbasime enne sauna veel sellel jänesel naha üle kõrvade ja tuvastasime, et surma põhjuseks oli olnud tugev löök vastu autot. Nagu hiljem selgus oli jänese näol tegu Al Quaida suitsiiditerroristiga, kelle terroriakt meie õnneks ebaõnnestus. Kohalikega rääkides olime juba päeval teada saanud, et Osama Bin Laden elab Võrumaal. Saun oli hea. Vesi järves veel parem. Rebaste hirm ;) Anneli jättis sinna suure osa oma häälest, tehes järgmisel päeval sarnast häält kitsedega, keda me kohtasime. Peale sauna liiguti Jagomägide residentsi. Kui ma ei eksi, siis me saime seal vist süüa midagi isegi. Jänest otsustasime järgmisel päeval küpsetada. Seal läks asi mingiks suminaks, millest mina ärkasin alles hommikul. Selleks ajaks kui mina ärkasin, oli muist rahvast jälle oma teed läinud. Nendest teedest tean vaid niipaljut, et Demis läks oma vanaema juurest läbi. Algas pühapäev nagu iga teinegi tööpäev. Pererahva poolt oli toit, meie poolt tööjõud, korstna ja kõri poolt õlu, vana tallinn keefiriga ja viski. Nõnda see päev veeres, vahepeal käisime kalal ja kohalikus tellisetehases ekskursioonil. Sealt saime kaasa suurtes kogustes voolimissavi, millest Kristi kohe peaaegu elusuuruses Mihkel Oviiri voolis (Originaal puudus ürituselt oi-oi-oi, koopia asukoht tõenäuliselt päevakodus Anneli käes.) Kuskil viie ajal läks osa rahvast jalle minema. Kes alles jäid, hakkasid viina võtma. Käidi ka saunas, seekord kohalikus (ai-ai-ai kui hea) Katri pesi nõusid. Mina aitasin ka nats. Hiljem läks jälle suminaks. Arutusel olid näiteks, et kes peab minema uut pealevõtukat tegema, Kelini hüüdnime küsimus(millest me siin lähemalt ei räägi) ja Kelini kuuluvus K4'ja. Kuskil ühe ajal pandi kellad 04.10ks helisema ja vajuti ära. Nelja ajal kargud alla ja bussipeatusesse. Esimesed aktiivsed olid bussi tagant näinud veel. Meie andmetel pidi buss väljuma 04.50 aga nagu hiljem selgus, hoopis 04.20. Uurisime siis uue bussiaja ja läksime magama uuesti. Selle järgmise peale me jõudsime. Viimased kanged Piusalised olid vanematelt kursustelt Nuum, Anneli ja Stankevits ja meist Maarius, Olle, Alar, Villu; Kristjan, Ott, Kouby ja Katri. HEHEE meid oli rohkem. Vastse-liinas tõi Nuum hommikust õlut. Bussijuht käskis kõikide reisijate käest küsida, et kas nad on nõus sellega, et me bussis õlut joome. Nuum Küsiski. Peale meie oli bussis 3 reisijat. Võrru jõudes tormasime kohe rahaautomaatide juurde, et saaks osta piletid edasi Tartusse. Sula oli kõikidel Piusa poodi jäänud. Lisaks sai kohalikust lahedast poest "Vilja market" ostetud tõeliselt head pikka juustusaia. ~50 cm = 6.90 EEK! Tartusse jõudsime esmaspäeval enne kella 11. St. jõudsime Maateaduste Alused I loengusse poole pealt. Tõime ka savi, millest suur savi sõber Kalle Kirsimäegi oma osa sai. Nii jäänudki.