Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:

• kindla seaduspärasusega mullaprofiil
• pindalaline levik
• mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused

Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.

Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:

1. mullagenees - mullaareng
2. muldade klassifitseerimine
3. mullabioloogia
4. mullamineroloogia - murenemine
5. mullageograafia - paiknemine

Rakenduslik mullateadus jaguneb:

1. agronoomiline (kuidas kasutada)
2. metsa
3. maaparanduslik
4. mullakaitse

Mulla osad:

1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)
2. õhk 25%
3. vesi 25%

2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.

AJALOOST

1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1) agronoomilne suund

2) agrokultuurkeemiline suund

Viimane hakkas vaatama, mida taim vajab lisaks looduslikele elementidele. Selle suuna rajajaks peetakse Justus von Liebig?it (1840). Kui varem arvati, et taim toitub otse huumusest, siis Liebig tõestas taimede mineraal toitumise - taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks. Geneetilise mullateaduse rajaja V.V. Dokutðajev (1846-1903), tema koolkondlased P.A. Kostõtðev (1845-1895) ja N.M. Sibirtsev (1860-1900) töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest. Ta koostas esimese muldade teadusliku klassifikatsiooni. Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku.

Mujal maailmas.

Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures?

1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti.

1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks.

Arno Piho (1924-1975)

Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud?

Rein Kask - Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimis osakonna juhataja.

Endel Kitse - EPMÜ mullateaduse instituudi mees. Mullafüüsika. Mullavesi ja hüdroloogilised konstandid. Sügavkobestamine.

Erich Lõhmus - EMI

Elmar Kaar - rikutud mullad

Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon

Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes.

>10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga)

1-10 m rahnud, pankad

10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi)

10-100 mm veeris (klibu), rähk

1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)

0,05-1 mm - liivad

• jämeliiv 0,5-1 mm
• keskmine liiv 0,25-0,5 mm
• peenliiv 0,05-0,25 mm

liiva materjal valdavalt kvarts (SiO₂)

Tolmud

• jämetolm 0,05-0,01 mm
• keskmine tolm 0,01-0,005mm
• peentolm 0,001-0,005mm

füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv

ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm

• kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10^-9m)
• molekul - 1 nm

Lõimis

Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste

Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1.

Keskmiselt 5-10% 10-20% 2.

Tugevalt 10-15% 20-30% 3.

Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4.

Väga tugevalt 20-25% 40%- 5.

Turbalõimis on turba lagunemisaste

t₁ - halvasti lagunenud (aste alla 20%)

t₂ - keskmiselt lagunenud (20-40%)

t₃ - hästilagunenud (40% ja enam)

toorhuumuslik horisont - tähis AO

Mulla mineroloogiline koostis

4 vöödet:

1. 20-80 km - SiAl vööde
2. ca 900 km - SiMa vööde
3. vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu)
4. maatuum

Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.

Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia.

Kivimite jaotus:

1. tardkivimid, jaotus SiO₂ sisaldusel, happelisusel:

1. settekivimid (tähtsaimad)

1. purdkivimid
2. keemilised kivimid
3. biokeemilised kivimid
4. organogeensed setted/kivimid

1. mureng materjali settimisel
2. organismide elutegevusest
3. lahustunud ühendite settimisel

1. Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid à 500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis.
2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud
3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun
4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati
5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.
6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.
7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali.
8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse
9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba
10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet

1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.

1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor)
2. kildad - kvartsiit

Savimineraalid mullas

Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.

Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.

Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.

1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad:

1. temperatuur
2. jää
3. vesi
4. tuul

1. keemiline murenemine ehk porsumine

1. vesi
2. jää
3. õhu CO₂

• lahustumine CaCO₃ + CO₂ + H₂O à Ca(HCO₃)₂
• hapendumine 2Fe₃O₄ + 2O₂ à 3Fe₂O₃
• taandumine (vastupidine hapendumisele)
• hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe₂O₃ + 3H₂O à 2Fe(OH)₃
• hüdrolüüs - mineraali osaline lagunemine

1. Bioloogiline murenemine

1. taimed
2. loomad
3. mikroorganismid

Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.

1. Ränioksiidi grupp - opaal, kaltsedoon
2. Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit
4. Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit

Mulla keemiline koostis

Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P

Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na

Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N

Fosforiiti on muldades vähe.

Mineraalid ja katioonide vabanemine

Kolloidide jaotus tuuma järgi:

1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed

Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad

Kolloidide jaotus:

1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed

Mulla neeldumis nähtused:

1. asendumis ehk füüsikalis-keemiline - mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused:

• asendus reaktsioon pöörduv
• neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades
• väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist
• neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga

1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks
2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse
3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine
4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada

Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega.

Neeldunud katioonide koostis

Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge.

Mullahappesus

pH arvuline suurus:

pH_KCl

< 3,5 - väga tugevasti happeline

3,6-4,5 - tugevasti happeline

4,6-5,5 - mõõdukalt happeline

5,6-6,5 - nõrgalt happeline

6,6-7,2 - neutraalne

7,3-8,4 - leeliseline muld

>8,5 - tugevasti leeliseline

Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks:

1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid à saab välja arvutada lubjatarvet
2. hüdrolüütiline happesus

Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele.

Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused

Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm³ tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks.

Tihedused D_e:

kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74

biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65

huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71-2,72

dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00

[De]=g·cm^-3

De= 2,67·0,03·H%

Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm³ kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma.

[Dm] = g·cm³

Dm = [(100-Pü)/100)]·De

Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.

[Pü] = %

Pü = [(De-Dm)/De]·100

Mulla üldine poorsus jaguneb:

1. kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama
2. mittekapillaarsed poorid

Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub:

1. mulla lõimisest
2. neeldunud katioonide koostisest
3. huumuse sisaldusest
4. niiskusest

Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.

Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m².

Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel.

Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-

Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks

oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist.

- mikroagregaadid -0,25 mm

- makroagregaadid 0,25-20 mm

kuju järgi:

• kuubitaolised
• prismaatilised
• plaatjad

struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja:

1. rohkesti mineraalseid kolloide
2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe)
3. orgaanilist ainet

Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g^-1

l - <15

sl - 15-30

ls₁ - 30-45

ls₂ - 45-60

ls₃ - 60-75

s - >75

1% huumust annab juurde 2,7 m²·g^-1

Eripinnaindeks

[I_E ] = m²·m^-2

I_En = Ep·h(cm)·Dm·10⁴

I_E75 = Ep·75·Dm·10⁴

<4,0·10⁷ - põuakartlikud

4,0-5,0·10⁷ - parasniisked ehk optimaalsed

>5,0·10⁷ - halvasti õhustatud

Mullavesi

Tähtsus:

• vajalik kivimite murenemisel
• mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas
• vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel
• mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil
• vesi toimib mullas lahustina
• mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel

Liigne vesi mullas on kahjulik.

Veeliigid:

1. keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa)

1. konstitutsiooniline vesi
2. kristalisatsioonivesi

1. veeaur

1. aktiivselt liikuvà liigub kõrgema aururõhu suunas
2. passiivselt liikuv à liigub koos õhuvooludega

1. füüsikaliseltseotud vesi

1. hügroskoopsus vesi

Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse.

Oleneb:

• mulla mehhaanilisest koostisest
• mulla niiskuse sisaldusest
• mulla struktuursusest
• mulla lasuvustihedusest

Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga.

Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud.

Veeaurustumine on tingitud:

• mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist
• mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare
• õhurõhust
• tuulest
• maapinna reljeefist
• kaldesuunast
• värvusest
• taimkattest

Režiimi mõjutavad tegurid:

1. põuakartlikud - väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega
2. parasniisked - suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud
3. liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked

Niiskusastme momendid:

1. kuiv
2. värske või tahe
3. niiske
4. märg
5. vesine

Mulla veeržiimi reguleerimisvõtted

Mullalahus

Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis.

Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on:

1. anioonid: HCO₃^-; CO₃^2-; NO₃^-; NO₂^-; SO₄^2-; Cl^-;H₂PO₄^-; HPO₄^2-
2. katioonid: Ca²⁺; Mg²⁺; Na⁺; NH₄⁺; K⁺; H⁺

Tugevasti happelistes muldades: Al³⁺ ja Fe³⁺ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta

Liigniisketes muldades: Fe²⁺

Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, huumus-happed.

Mullalahuse konsentratsioon sõltub:

1. Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem.
2. Temperatuurist
3. Süsihappegaasi sisaldusest
4. Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires

Mullaõhk

Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga.

Mullaõhu näitajad:

1. Mulla õhusisaldus
2. Mulla õhumahutavus
3. Õhu läbilaskvus
4. Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus

Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. P_õhk=P_üld-P_vesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%.

Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub:

1. Mulla mehaanilisest koostisest
2. Mulla lasuvustihedusest
3. Mulla struktuursusest
4. Mulla kuivendusastmest

Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5%

Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%.

Mulla õhu tähtsus:

1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C₆H₁₂O₆+6O₂ à 6CO₂ + 6H₂O , kui mullas on õhku vähe: C₆H₁₂O₆ à 3CO₂ + 3CH₄ Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekkivad mitmesugused orgaanilised happed: C₂H₄
2. Õhustatuse mõju anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab mulla punakaspruun värvus. Hallikad-sinakad toonid näitavad õhuhapniku puudumist (muld vajab kuivendamist)
3. Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse:

1. hapniku puudusel on pidurdatudtaime juurte kasv
2. hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elu-tegevus soikub)
3. hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained

Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C0₂. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%.

Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%;

Mulla õhurežiimi reguleerimise võtted:

Hüdromelioratiivsed võtted:

1. Kuivendamine

Mulla soojusomadused ja soojusrežiim

Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused - lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm³ min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub:

• Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime
• Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust
• Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab

Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³.

Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus.

• Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud
• Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud.

Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem.

Hapendumine: (eraldub energia)

Taandumine:

1. hapniku loovutamine
2. vesiniku liitmine
3. elektroni liitmine

Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas hapendusprotsess ülekaalus, sinakas-hallis mullas ülekaalus taandumisprotsess.

Hapendus, taandus režiimi iseloomustamiseks kasutatakse hapendustaanduspotensiaali

E_h - logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat-sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui E_h on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui E_h on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik.

Mulla toiterežiim

Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama - liblikõielised taimed.

Fosfor - valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks loetakse 20-50 mg/kg

Kaalium - ei kuulu otseselt ühegi ühendi koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi noortes kasvavates taimeorganeis. Seal on kaaliumi sisaldus kuivaine kohta 0,5-1,5%. Mullast saab taim kätte vaid vees lahustunud kaaliumiühendeid. Väga madal kaaliumisisaldus mullas on alla 40 ja kõrge üle 170

Väävelväetiste kasutamise vajadus

On koostatud lubjakaart, mikroväetiste tarbekaart (sinna on kantud boor, vask, mangaan). Mullaviljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne - see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne - viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus - inimene on looduslikku viljakust suuren-danud - jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks.

Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi:

100. - väga head mullad

90. - väga head mullad

80. - head mullad

70. - head mullad

60. - keskmised mullad

50. - keskmised mullad (Eesti keskmine on 41)

40. - halvad mullad

30. - halvad mullad

20. - väga halvad mullad (Peipsi äärsed maad)

10. - väga halvad mullad

1. olemasoleva seisu boniteet
2. perspektiivboniteet - kõik mulla parandamisvõimalused

Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa-kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp.

Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid

Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal.

Pinnakate

Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele:

1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist.
2. Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja-kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini.
3. Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo-miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi.
4. Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal
5. Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid.

Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja).

Moreene jagatakse:

1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist
2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud

Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi:

1. otsmoreenid
2. põhimoreen

Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed.

Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised.

Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised

Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb:

1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed
2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel)
3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted

Tuule tekkelised ehk eoolsed setted:

1. vanad
2. kaasaegsed

Orgaaniliste lähtekivimite tüübid

Turbad - kuuluvad soosetete hulka:

1. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid
2. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid
3. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid.

Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele:

• rohuturvas
• puuturvas
• puusamblaturvas
• samblaturvas

Lagunemis astme järgi:

• halvasti
• keskmiselt
• hästi

Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad.

Aluspõhja materjalid:

1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO₃)(olemuselt pehmed):

1. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi.
2. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal

1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele:

1. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit
2. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi.

1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim
2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS₂, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente.

Mullatekkeprotsessid

Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises kihis seoses ainete ja energia muundumise ja ümberpaigutumisega vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega. Muld on seega tekkinud mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elu-tegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes erineva aja jooksul.

Mullatekke tegurid:

1. Bioloogiline faktor - taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne.

• suurim tähtsus autotroofidel
• taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon

1. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise.
2. Kliima - mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C
3. Reljeef - jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak)
4. Aeg ehk mulla vanus - aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta
5. Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega)

Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest.

Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse.

Mullatekke elementaarprotsessid:

1. mullatekkeprotsessi olemus
2. toimumiseks vajalikud tingimused
3. peegeldumine mullaprofiilis
4. kombineerimine teiste protsessidega

1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid

1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub)
2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes.
3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm

1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid

1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis.
2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud.

1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid

1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu.
2. Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel.
3. Leetumine - E - see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku-mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla.
4. Näivleetumine - E_lg - paistab nagu oleks leetunud. Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe-kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi - nende kahe vahele tekibki see horisont. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.

1. Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid.

1. Kleistumine - õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme-valentne raud taandub kahevalentseks. Fe₂O₃ à FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas.

1. Muud protsessid.

1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust.
2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad)

Mullaprofiili tüübid

Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti:

1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid):

1. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine
2. eluvioakumulatiivne profiil
3. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel
4. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel
5. näivleetunud profiil

1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil):

1. mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont (sinilille kasvukoht)
2. moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont
3. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht)
4. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm

Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast:

• madalsooturvas - põhjaveelise toitumisega
• rabasooturvas - sademete toituvusega
• siirdesooturvas - nende vahepealne

Muldade klassifitseerimine

Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süste-matiseerimist. Salomon Gubertus 17. saj. 30-40 Shcwarzerde ehk mustmullad. Geneesil põhinev - V.V.Dokustajev - hiljem mullatekkeprotsesse arvestavad.

Klassifikatsiooniühikud maailmas on erinevad.

Mullatüüp - sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline ise-loom. Lähedaste tüüpide kogum klass.

Alltüüp - olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides.

Liik - alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi välja-kujunemise astme järgi.

Erim - lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem.

Muldade klassifikatsioonid

Globaalsed: FAO/UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994

USDA Soil Taxonomy 1994

Kohalikud: ?

Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur.

Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen-klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju.

Muldade leviku seaduspärasused.

Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator

Globaalsed:

1. horisontaalne tsonaalsus - vöönditena
2. vertikaalne - mäestiku aladel
3. mikrotsonaalsus

Muldade diagnostika

Tundmaõppimist võimaldavad tunnused:

1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng
2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga
3. Tootmislikud tunnused - muld tootmis vahendina

Muldade geneetilised horisondid

N: AC, AB, EB, EaB(ElB); BC; BCg jne.

E(B) - kui tunnust on alla 20%

Täiendavad tähistused:

e- erodeeritud (pealt ära uhutud)

d- deluviaalne (peale uhutud)

a- alluviaalne (kihiline ehitus)

k(p) - mullaharimisel segatud horisont

B?; B??; B??? - prime, secund, terts (allhorisondi tähis)

Mullaprofiilivalemid:

O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ?

Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega:

ilma kriipsuta pH 5,5 -

+märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne.

Karbonaatmullad ehk rendsiinad

FAO - Leptosols (leptos - õhuke)

1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist
2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad)
3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C
4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern)

Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti

3 alltüüpi:

1. Paepealsed Kh (loopealsed)

FAO - Rendzic Leptosols

Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil

Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed (Kh?) paepealsed rendsiinad

A-horisont 10-30 cm õhukesed paepealsed rendsiinad Kh??

2. Rähksed rendsiinad K

FAO - Calcaris Regosols

Väljakujunenud valkjashallil rähkmoreenil, veerismoreenil, fluviogatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Paas > 30cm

Profiil: A-C-D; A-Bm-C-D

Edasine alljaotus: A-horisont <10 cm - väga õhukesed - K?; VII-X klass

A-horisont 10-20 cm - õhukesed K??

A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass

A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass

K?, K??, K??? - põuakartlikud

K???? - parasniiske viljakas muld (rukis, lutsern)

3. Gleistunud rendsiinad Kg

Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg? - Kg????. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest.

Pruunmullad K₀

Jaguneb edasi:

1. Leostunud mullad K₀

FAO - Cambisols

Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest.

2. Leetjad mullad K₁

Levik paralleelselt K₀-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) - profiil A-El-Bf-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest.

3. Gleistunud pruunmullad

Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad:

1. Gleistunud leostunud mullad K_0g profiil A- Bmg-Cg
2. Gleistunud leetjad mullad K_1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg

Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls₃-s V kl, sl-ls V-VII kl

Metsadest kuuse-lehtpuu segametsad

Näivleetunud mullad (kahkjad) LP

FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols)

9,5% Eestimaa pinnast

Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil

Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont.

Jagunevad kolmeks: LP-pruunid A-Baf-Elg-Bt-C2

L(P)-heledad A-Elg-Bt-C2

LPg-neil on gleistunud ka Bt horisont (pruunid LPg ja heledadL(P)g)

Leetunud mullad Lk

FAO - Ortic, Haplic, Placic - Podzols

5% Eesti pinnast; ¾ metsade all

Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel.

• lähtekivim punakaspruun sl, ls₁ või l
• happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.

Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed taimed (mesikas, lutsern, ristik) vajavad lupjamist. Erinevused K₁-st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti, LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, W_akt vähem kui LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.

I. Leetunud

1. LkI - E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII - A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A; A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav, vähe tihenenud
3. LkIII - E >15 cm; E<A; A<20 cm B on tihenenud.

Haritavate viljakus: IV - VIII klass

Metsamaadel moreenil harva soosaartel (kühmudel, künnistel)

MKT - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet (metsa joks suhteliselt hea)

II. Gleistunud leetunud mullad - Lkg

Profiil sõltuvalt lõimisest - liivadel A0-E-Bhf-Cg

Leedemullad L

Huumushorisont puudub. Eestis 6,3%, 14,2% metsadest (põlluharimiseks ei kõlba)

FAO - Podzols

• väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena
• tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita
• põuakartlikud ja toitainevaesed mullad
• levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil

Omapärane profiil: O-E-B-C

Jaotus:

a) tüüpilised leedemullad L

LI - E <7cm nõrgad leetunud

LII - E 7-15cm keskmiselt leetunud

LIII - E >15cm tugevalt leetunud

b) huumuslikud leedemullad L(k)

• nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine)
• profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga

1. sekundaarsed leedemullad Ls

• need mullad on välja kujunenud endiste liivadel Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsa alla)
• mullaprofiil on omapärane 2osaline - O-E??-A-E?-Bf-C, kusjuures endisest A-horisondist on välja kujunenud E?? horisont.

1. gleistunud leedemullad Lg, L(k)g

• ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest liigniisked
• profiil O-E-Bfg-Cg

MKT - kuivad - samblikud, kanarbiku männikud IV-Vklass (kehvapoolsed metsad)

gleistunud - pohl, mustika

Lg - sinika mänd kuusk II-III klass

1. Gleistunud sekundaarsed leedemullad Lsg

• profiil O-E??-A?-E?-Bfg-Cg

Gleimullad G

FAO - Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast

Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70%

Jaotus:

1. Karbonaatsed gleimullad Gk

• kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed

1. paepealsed gleimullad Gkh - analoogsed gleistunud paepealsetega - paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT - sõnajala
2. rähksed gleimullad Gk - erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO-CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG-CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks.

FAO - Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast

• profiil A0-G
• need mullad on välja kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusel, soostumise ja küllastumise koosmõjul
• jaotatakse pH järgi a) küllatunud pH >6,0 (lab 5,6) G₍₀₎ b) küllastamata pH <6,0 G_(I)

1. Turvastunud gleimullad G1

• väljakujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel
• pindmiseks kihiks <30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või gleihorisont T-G
• oluliseks tunnuseks neutraalne reaktsioon ja kõrge huumuse sisaldus

Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja rabasusest, kuivendamata G muldadel VIII-IX klass, ls ja s muldadesl pärast kuivendamist V-VI-VII klass. Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põllumaana.

MKT sõnajala, tarna, III-V boniteet

1. kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG

• kahekihilised karbonaadivaesed lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet)
• alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused
• alaliselt liigniisked mullad
• profiil euvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-ELG-BfG-C2G

Põllumajanduses ei kasutata.

MKT karusamblamännikud ja kuusikud, II-IV klass, alusmets hõre või puudub, puhmarindes mustikas, sinikas, pohl, samblarindes karusammal, lisandub turbasammal; rohurinne

1. Leetgleimullad GL

• kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefi elementidel
• muldadel tugevasti happeline reaktsioon
• välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel)
• põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale
• intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont
• levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt. Eesti halvimad mullad. MKT mustika karusambla männikud. III-IV boniteet

Edasine jaotus:

1. Leetunud gleimullad LkG

• mullaprofiil nagu gleistunud leetunud muldadel, liivadel esineb huumus rauailluviaalne horisont, tihenenud (nõrgkivi)
• väga tugevasti happelised, pH<4, sügavamal 4-5, liikuv Al 50-60 mg/100g kohta
• P ja K sisaldus väga madal
• Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG
• Viljakus sõltuvalt lõimisest IX, harva VII-VIII klass, maaparandus siis kui perspektiiv boniteet 30-40 hp.

1. turvastunud leedemullad LG1

• välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt

Soomullad

FAO - Histosols

23,2% Eestimaast

M - 13,8% madalsoo

S - 3,7% siirdesoo

R - 5,7% rabasoo

• alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast
• mineraalainete sisaldus <50%
• soomullaks on turbamassi pindmine kiht
• põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud
• veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega
• teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel)

Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav - M? < 0,5m, M?? - 0,5-1m, M??? >1m, M₁ - halvasti lagunenud, M₂ - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood - M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed.

Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, W_närb min.muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks.

Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks.

MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo

• tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks.

Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2

On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass

• tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel
• pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas;
• alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0
• on mageveereservuaarid
• põllumajanduses ei kasutata

MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet

Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha

erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt

Jaotus:

normaalne ehk geoloogiline

kiirendatud (kultuuristatud aladel)

Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal.

erodeeritud karbonaatsed mullad - kihisemine maapinnal - E_k

erodeeritud leostunud - 30-100 cm E_o

erodeeritud leetunud

Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud.

Tugevasti erodeeritud maadel on ½ - ¾ ära kantud. Soovitav metsastada.

Paralleelselt erodeeritud muldadega:

parasniisked ehk kamar deluviaalmullad - D - MKT: naadi

gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad - Dg MKT: sõnajala

deluviaal-gleimullad - DG MKT: lodu

turvastunud deluviaalmullad - Dt (D1)

Kõik eelnevad jaotuvad:

D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm

D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm

D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm -

Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha

Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal.

Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale

Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond

Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted

Taimkate: liigiline koosseis erinev.

Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval.

Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal.

Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad

Jaotus:

lammikamarmullad A_(k)g MKT: naadi

teralised A_kt

kihilised A_kk

lammigleimullad AG à märjemad MKT: sõnajala

teralised AGt

kihilised AGk

mudajad AGm

turvastunud lammimullad AG1, pindmine kiht 30cm - turvas MKT: sõnajala

lammimadalsoomullad AM à pindmine kiht madalsooturvas MKT: lodu

Mullastiku valdkonnad

8 valdkonda ja 20 allvaldkonda

1. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8%
2. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2%
3. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7%
4. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0%
5. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8%
6. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0%
7. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5%
8. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5%

Maade maksustamine ja hindamine

Erinevad liigid:

1. asulamaad
2. põllumajandusmaad
3. metsamaad
4. rohumaad
5. muu maa

1. Asula puhul on hind sõltuv asula suurusest. On antud keskmised baashinnad, mida saavad linnavalitsused muuta igal aastal. Asulad on jaotatud:

• ärimaa (kalleim, Tartu 2000kr/m²)
• tööstusmaa
• elamumaa (linnad jaotatakse tsoonideks), korrigeeritakse majade kordsusest tulenevalt

1. Haritav maa. 2osaline määramis valem:

Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi.

Kehvemate maade arvutamine:

Mh=[50(B-5)+L·1000]·A

Paremate maade arvutamine:

Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A

B - boniteet hp-des L - lisakulude koefitsent (~1) A - asulakoefitsent Harku vald 1,46

Nõo vald 1,19

Meremäe vald 0,55

2. Metsamaa

Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha

kõdusoo 3400kr/ha

sinilille kt 5083kr/ha

jänesekapsa-naadi 5379kr/ha

Korrutatakse asukoha koefitsendiga

3. Rohumaa

Aluseks saagikus. Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha

4. Murumaa